It never gets easier, you jut get better!

 Täna sai siis 12 nädalat täis. Ei saa mina seda õiget kaugust piltide tegemiseks kunagi kätte, aga -7,5 kg on vahest siiski päris märgatav vahe.  Iga nädal ootan õhinaga piltide tegemist, sest peeglist ise midagi aru ei saa. Komplimente saan päris palju viimasel ajal. Ja kõik, kellele ma seletama olen pidanud, et ma teen trenni ja olen kindlal toitumiskaval ajavad silmad punni ja küsivad, mille jaoks mul seda vaja on. Pilte vaadates on mul ülihea meel, et selle teekonna ette võtsin, sest päriselt, saan ise ka aru, et nüüd on pilt ikka palju parem. Ja läheb veel paremaks.
 Kaal endiselt kõigub, vahelduva eduga, kuid nüüd viimastel päevadel on jälle langema hakanud. Kui ühel hommikul kaalule astudes nägin numbrit 52,7, siis lubasin endale ühe mesikäpa suurema shokolaadi ka. Kuna olin piisavalt rumal, et kalorite kogust enne vaadata, siis väga nautida ma seda kahjuks ei saanud, sõin lihtsalt selle tuimalt ära. :D Aga enam ei tahagi shokolaadi vähemalt. :) Mõtlesin küll tol päeval, et jätaks õhtusöögi vms söömata selle kaloripommi pärast, aga õhtuks oli siiski kõht päris tühi, niiet see variant poleks välja mänginud. Järgmisel hommikul oli kaal siiski jälle langenud kuskil sada grammi ja täna jälle 100, niiet täna täiskõhuga näitas kaal juba 52.5.
 Kalmus küll ütles, et mul ei tasu oodata väga kaalulangust, kui ma 53.4-53,7 kaalusin, nädal tagasi vist. Ja et kuna lihas kaalub rohkem võib kaal isegi tõusta. Aga.. ei saa salata, mulle meeldis, et see jälle langeb. Loodan ainult, et mitte lihase arvelt, kuigi ma ei usu väga, sest üldiselt toitun ju õigesti, trenni teen ka ja noh, seda rasva ikka veel on, mida põletada. Samas ega ma väga enam ei põe selle kaalunumbri pärast. Võtan ikka tunduvalt vabamalt, kui alguses nt. Tean lihtsalt, et see ei ole veel mu teekonna lõpp. Progress toimub nagunii.
 Eile proovisin ühe pluusi, mis ma Soome kirparilt kunagi ostsin. Siis läks see selle lukk mul kuskil poole peale kinni. Tissid ja õlad olid aga liiiiiiiiiiga suured, et sisse ära mahtuda, aga ma hoidsin selle alles, kuna teadsin, et ma ei ole endaga rahul sellisena ja juba siis ütesin endale, et ühel päeval ma mahun sellesse. Eile. Tõmbasin selle selga, huvi pärast ja esiteks tuli välja, et see on kleit. :D Teiseks ütles Teet, et see on mulle suur. Tegelikult istus see minu meelest päris hästi. Kuna õlapaelu sellel ei ole, siis tiivad v õlakondid vms hoiavad ilusti seda ülevalt seljas. Ja paar päeva tagasi ostis Teet mulle New Yorkerist paar XS suuruses trennipluusi, mis olid mulle ka suured. :D Varem olin selline suurem S- M. Vahepeal kindel M juba. Pole siis ime, et mu enesekindlus tunduvalt tõusnud on. :)
 Tagasi pöörduda pole plaanis. Järgmisel nädalal uued uudised ! :)

 Olge musid ! <3