On aeg teid kurssi viia selle uue eesmärgiga, millest minu teises blogis põgusalt juttu on olnud. :) Nimelt otsustasin ma alustada teekonda oma unistuste kaalunumbri poole. Teades enda laiskust ja teadvustades endale, et jah ma tõesi ei ole ülekaaluline või mingi metsik kakuke, otsustasin siiski selle teekonna ette võtta. Nagu ma ütlesin, siis kui kõik mu eesmärgid järjest täidetud said, ka kõige uskumatumad, tekkis kuhugi tühjus, mis nõudis uusi eesmärke ja samas ka tugevus ja kindlus, et kui ma tahan, siis ei seisa mul kedagi ees peale minu enda! Seega, olles üli motiveeritud hakkasin ma juba jaanuari lõpus jälgima, mida suhu pistan ja ka jooksmas käima. Sellest selgus aga nii palju, et ega mul suurt ettekujutust ei olnud, mis see õige olema peaks, mida suhu pista ja palju seda siis kõige õigem pintslisse pista oleks. Nii juhtuski, et kooli ja töö vahel oli kõige kindlam poest kaasa haarata mõni juustusai, šhokolaad vms. Ja ka õhtusöögiks oli nädalavahetustel nii mõnigi kord siider ja krõpsud dipikastmega. :D Kodustel päevadel käisime päris tihti väljas friikaid või muud head rammusat söömas või kui väga väsinud olin, kõlbasid ka sooojad ahjusaiad ohtra juustuga. :D Hommikusöögist polnud mõtet muidugi minuga väga rääkida. 3-4 tundi peale ärkamist oli minu jaoks alati olnud keeruline midagi süüa. Samas aga.. toidukordi kui selliseid oli alati stabiilselt 1-2. Mõnikord avastasin õhtul, et pole midagi söönud ja vitsutasin siis süüdimatult kahe suu poolega krõpsu-kommi ja kõike, mis ette juhtus. :D Ah, et kuidas see kõik kuidagi tervislikum pidi olema? Noh, oma ülisuure juustušnitsli kõrvale tellisin ahjukartulid, mitte friikad, fastersist tellisin salatirulli, mitte friikaid, kodus tegin friikaid ahjus, mitte pannil ja noh.. Nädal -kaks sõin saia asemel kodus musta leiba. :D Aa, saiakesi ka ei ostnud kooli puhvetist enam, sõin riisi, korra ostsin puhvetist saia asemel tatart hoopis ja ahjusaiadele panin ka kahe juustuviilu asemel ühe! :) Päris õudne kui mõtlema hakata. Kõige jubedam on see, et sellist elustiili olen ma harrastanud sellest ajast peale, kui ma täitsa omaette kolisin ehk siis... 5-6 aastat? :D Sealjuures pole ma regulaarset treeningut näinudki. Jah, käisin jooksmas, kui meelde tuli. Vahel käisin isegi 2 nädalat ülepäeviti jooksmas ja alles siis tekkis jälle poole aastane- aastane paus. Jaanuarist tegelikult proovisin 1-3 korda nädalas isegi pulsikella treeningprogrammi järgi joosta. Mis siis, et kell nõuab 5 treeningut nädalas. Vähemalt liikusin jälle. Mitte ei mõelnud sellest, et peaks liikuma. :D Ja enesetunne oli hea. Kuidagi jooksin aga energiast väga kiirelt tühjaks ja nii raske oli end jälle kokku võtta ja jälle jooksma vedida. Korra veebruari alguses vedisin ennast isegi Tammeka jõukasse, kus oli ülimõnus... saun... korralikud masinad... hea vaade jõukast jnejne. Väikest muutust peale treeninguid nägin, aga kuna kaalu patareid olid aastaid tühjad olnud, ei ole mul tegelikult siiani (õnneks) aimu, kui hull seis võis enne olla, kui ma ennast natukenegi käsile võtsin. :D Samas, kuna Teet ega keegi midagi ei öelnud, siis ega suurt vahet vist ei olnud. :D
Kui ma ise seda kõike loen, paneb imestama küll, miks ma ei kaalu juba 300 kilo. :D
Ühesõnaga... Mõeldes ikka ja alati vaikselt, et huvitav mis tunne oleks enda kehaga täiesti rahul olla, nii et midagi ei häiriks kuskilt, vaatasin ma Marek Kalmuse fb lehe edulugusid. Vaatasin ja imestasin. Ja kui ka 2 minu sõbrannat temalt kavad tellisid ja rääkisid, et see tõesti toimib, tekkis trots. :D Mismõttes kõik need edulood polegi väljamõeldised ja pildid fotoshopitud? :D 1 kuu-5 kilo, 2 kuud -10 kilo... Jälgisin ma neid inimesi suu ammuli ja mõtlesin, et misssssmõttteees? Niisiis.. Päev pärast Teedu sünnipäeva, kui kuulsin, kuidas Kiku ja Helena sellest rääkisid võtsin ma vastu otsuse ja ütlesin Teedule- " Kallis, ma tellin Marekult kavad, kas sa laenad mulle 17 eurot?" :D :D Siis tuli mulle meelde, et ma olen ju taimetoitlane ja palusin Teedul uurida, kas Marek teeb selliseid kavasid üldse. Õnneks teeb. Järgmisel päeval saatsin talle kirja, koos maksekviitungi ja andmetega (kes olen, mis elu elan, mida tahan) :D ja jäin ootama. Kirjas oli, et aega võib minna kuni 48 tundi ja peaaegu nii palju ma peaaegu ootasingi. Taimetoitlane, kes ei saa tekitada endale kindlat rutiini, ei olnud vist lihtsaim klient. 2 tundi enne olin valmis juba kirja kirjutama, et kus mu kavad on, ja siis need tulid... Seekord oli mu mott tõsiselt laes ja ma otsustasin , et see ongi see, mida mul vaja on. Avasin kõigepealt menüü ja.... 4 söögikorda päevas!! 4!! Kogused sellised, et kuku pikali. Hommikusöögiks trennipäevadel.... puder... kodujuust, keefir, värske salat, soja, tofu... iga päev.. ei jõudnud ma ära imestada. :D
Teisipäeval sain kavad ja kuni neljapäevani võtsin endale aega, et varustust koguda ja valmis olla. :D Köögikaal-hantlid-külmpress oliiviõli- 90% maapähklivõi said minu majapidamises nagu naksti asendamatuteks elementideks. Ja noh.. oli aeg ka kaalul patareid välja vahetada. :D Teet külvas mind nendel kahel päeval veel siidrite, kookide, krõpsude ja muu rämpsuga üle, et oleks mida kaotada ikka!! :D :D
Nüüdseks olen järginud mõlemaid kavasid täpselt 2 nädalat! :) Kaalukaotus seni on 2 kilo. Sentimeetreid rinnalt on uskumatult palju kadunud, ning kui puusadel ma eelmine nädal veel muutust ei näinud, siis see nädal näitad mõõdulint ka sealt väiksemat numbrit! :) Lisaks, piltidelt on väikseid paranemisi näha ja endal on ka kuidagi parem. :) Kindlasti oleks tulemus parem, aga eelmisel teisipäeval jõin ma ära ühe pudeli veini ja vaatamata sellele, et õhtusöögi selle arvelt vahele jätsin, tõusis kaal kohe veidike ja siis seisis peaaegu nädala aega. -.- Ja kui muidu on toidukordadel kindlad ajalised vahed, siis kooli ja töö tõttu venivad need vahel natuke pikemaks, no ei ole teha midagi. Vähemalt trenniga olen tubli olnud. :) On tunda, et lihased on tugevamad ja paistavad rohkem välja kaa. Ja kui samas vaimus edasi jätkan ongi kuu täitudes pmst ju -4kg, kilo veel ja eesmärk täidetud! :D
Ma ei võtnud seda teekonda ette, sest ma arvasin, et ma olen mingi räme paks. Ka peale esimeste piltide tegemist ütlesin omaette, et krt, pole mul häda midagi! :D Aga... Kõik see aastatepikkune rämps oli liigse rasvkoena üle mu keha jälje jätnud ja ma eelistaks, et seda poleks. :) Lisaks... Tekitab minus alati hasarti selline eesmärkide püstitamine ja võidurõõm väikestest võitudest (jesssss... täna ei võtnud peol krõpsukausist seda krõpsu, selle asemel teen rinnalihaseid 5 tükki rohkem, kui üleeile. :D). Muidugi motiveerivad ka kõik need edulood Mareku lehel. Tekitavad sellise trotsi, et no krt, kui nemad kõik saavad, saan mina kaa! :D Ja muidugi kõige rohkem motiveerib mind see, kui Teet ütleb, et nii asjalikuna ta polegi mind näinud, tunneb ka huvi mida kuradit need kavad endast kujutavad, ütleb, et ma näen hea välja ja sööb mu ninaees krõpse, M&Mse, komme, juustupulkasid, Õuna friikaid ja muid minu endiseid lemmikuid. :D
Ja blogi selle kohta hakkasin ma pidama ka sellel põhjusel, et motivatsioon säiliks ja , et ka hiljem oleks hea lihtne kogu protsessi jälgida. :)
Hetkel aga aitab küll. Pikk jutt, S***jutt. :D
 |
| NOT THIS TIME!! ;) |
.jpg)
Et motti jaguks kauemaks! :D
Olge musid! <3
No comments:
Post a Comment