Strive for progress not perfection

 Nonii. Viimase nädala jooksul võtsin kasutusele oma 4 kg'sed hantlid ja tõstsin kõhulihaste harjutuste korduseid 40-ni. Toitumisega olin ka päris tubli, kuigi siin-seal lipsas ikka mõni liigne näks sisse. Eile nt. jätsin õhtusöögi vahele ja sõin hoopis kummikomme, mille järgi juba pikka aega isutasin ja popkorni. Jala üritasin ka rohkem käia. Koolide vahet nt. :) Eelmise nädala lõpus viimase trenni pidin vahele jätma siiski, aga kuna see oli esimene kord kogu protsessi jooksul, siis annan endale andeks. Kaal endsielt kõigub, aga selle nädala jooksul õnnestus 52 sinna ette isegi korraks saada. Tänahommikune seis oli täpselt 53. Ehk siis täpselt seitse kilo vähem kui 5 nädalat tagasi. :) Sentimeetrite erinevus oli ainult vöökohas sel nädalal. 

 Ma ei tea, kas asi oli kolmepäevases trennipausis, mis eelmise nädalalõpul sisse jäi või raskuste tõstmises, aga igatahes sain kohe peale esimest trenni uute hantlitega oma kauaigatsetud lihasvalu tagasi. :D Peale kolmandat trenni jäi seda jälle vähemaks, aga.. jee. :D Eriti valusad on õlad, mis on mul ilmselt tuleb välja, et kõige nõrgem lihasgrupp. Aga ei, mulle meeldib. 

 Maapähklivõi koguste tõstmine päeva jooksul on magusaisude vastu aidanud küll. Tuntavalt. Teatud asjad jäävad vahel siiski piinama. Nt.  Kummikommide isu. Aga mina vähemalt saan sellistest spetsiifilistest isudest nii lahti, et ma lihtsalt luban endale need mõned kummikommid või väikese shokolaadi ja naudin seda sel hetkel ja see mõjub. Saan oma isu rahuldatud ja hiljem ei tunne konkreetset vajadust mõnda aega kohe enam. Mõjub kiiremini, kui amps maapähklivõid. Eks see pidurdab protsessi ka muidugi ja kõigeparem variant see ei ole, aga minu jaoks toimib. :) 

 Ma ei tea, aga endale tundub vähemalt, et lihas on igatahes tunduvalt rohkem väljas. Piltidelt küll jala ja säärelihaseid näha ei ole, aga ise vähemalt küll näen neid peegli ees järjest rohkem. Järgmisel nädalal proovin toitumisega ka veel tublim olla, ehk saab järgmisel nädalal juba veel veidi rohkem lihaseid näha. :)

 Olge musid ! <3

And we know it's never simple, never easy!

 Pidin kahe kuu möödudes, ehk siis 19dal rääkima progressist, agaaa.. viimased 2 nädalat kuskil on mu kaal kõikunud 53,4-53,7me vahel ja ma olin endas, programmis, kõiges nii pettunud juba. Lõpuks aga otsustasin Marekult küsida, et mis värk on. Vastu saatis ta mulle 10 minuti jooksul kirja, milles küsis algkaalu, hetkepilte, füüsilist koormust jne. Kui ma need olin ära saatnud, sain veidi lohutust. Nimelt teadis Marek rääkida, et kahe kuu kohta olen niigi väga tubli olnud , sest kuna mu kaal on ideaalkaalule ehk siis alakaalu piirile nii lähedal, siis keha ei lasegi treeniva inimese kaalul rohkem langeda. Pealegi kaalub lihas rohkem kui pekk,mida ma ka eeldasin. Põhimõtteliselt ütles ta kokkuvõtteks nii palju, et ma teeks ikka pilte samades riietes ja samadelt kaugustelt ja mõõdaks ennast regulaarselt ja küll ma ka siis vaikselt veel paremaid tulemusi näen, kaalunumbrimuutust ta ei soovitanud mul aga enam ootama jääda. Trenni suhtes lubas kuni kuue kiloseid hantleid kasutama hakata, kaalule ei pidanud see küll mõjuma, aga kehakoostist lihaste kasuks pidi aitama kiiremini muuta küll, kuigi n.-ö. rasvapolster pidi niivõinaa ka endise kava ja raskustega Vähenema. Või siis pakkus ta välja korduste arvu suurendamist.
 Veel uuris ta kuidas mul energiaga, nälja ja isudega lood on, mille peale ma ausalt vastasin, et mu ainus probleem on kohutav magusaisu. Ilmselgelt pakkus ta selle vastu välja maapähklivõi koguste suurendamist. Kui enne võtsin 3 tl päevas, siis tänasest võtan siis 4. IGA toidukorra juurde ühe ja kui sellest ka väheks jääb, siis eks hakkan poolteist tl-kat võtma. :D Veel rõhutas ta, et toitumine on siiski põhiline asi, mida järgida ja kui sellega on ok, siis näen kindlasti piltidelt ilusaid muutuseid edasi, isegi kui kaalunumber samaks jääb.
 Ilmselt otsin ülehomme järgmisel trennipäeval voodi alt oma 4 kilosed hantlid välja ja hakkan ennast vaikselt nendega harjutama, kuigi mu kolmesed nunnud on mind nii hästi teeninud ja kahju on neid seisma jätta. Seda kas ja millal ma kuueseid endale sebima hakkan ma ei tea. Kui üldse hakkan. Ja korduste arvu suurendamist eks vaatab siis, kui neljased sama käepäraseks saavad, kui kolmesed praegu on. Kaks kilo kokku on küll justkui väike vahe, aga ma korra proovisin nende neljastega kunagi ja see ei olnud nii kerge, kui ma arvasin, ausalt. Aga eks ma harjun, ega see lihasmass niisama ei kasva! :) Maapähklivõi kogust suurendan hea meelega, see ongi ülihea. :D
 Vaatamata kriitikale, mis Marek igalpool saab, pean teda siiski kiitma. Mure korral vastab ta väga kiirelt ja põhjalikult. Lisaks ei saa öelda, et ta kiitusega kitsi oleks. Sellegi mure korral sain asjaliku vastuse ja see oli nii armas, et ta küsis veel liskas, et kuidas enesetunne ja asjad on. +vaatamata sellele, et ma ise lootsin kaalu 50 peale saada ja siis edasi vaadata, seletas ta mulle ilusti lahti, miks ma seda numbrit juba ei näe ja miks see ilmselt ka hea mõte ei ole. Ja muidugi, kui vanameister ise ütleb, et rahune maha sa oled väga tubli, siis anna see motti päris hästi. :)
 Pidin pilte alles homme tegema, aganoh.. tegin siis hoopis täna. Mitte küll võrdluspilte, aga lihtsalt hetkeseisu omi. Siin need on:

 Nüüd siis hakkan piltidel näpuga erinevusi taga ajama, mitte enam kaalul. :D Eks me näe. :)
 Naljaga ütlesin Teedule, et saadan selle trenni kus see ja teine ja hakkan näljutama ennast, siis näen korragi selle 50ne ära, mille peale ta ainult "Lollakas" vastas. :D Vähemalt ei põe ma enam nii palju, kuigi ega see kerge ei ole, aeglasemalt muutuseid näha. Aga, et motivatsiooni jaguks, ka nendel rasketel aegadel :

 Olge musid! <3

Work hard, play hard!!

 Tere varahommikust!! :)
Rasvapõletus ja pannkoogid ei käi käsikäes? Igatahes käivad. Banaanipannkoogid trennipäeva hommikusöögiks vahelduseks pudrule, nommm. :) Paras valgupomm + pidavat tunduvalt magusaisusid vähendama, elame-näeme! ;)
 Maitseb igatahes päris hää! :)
 Ooge musid! <3

At first they'll ask you why are you doing this. Later they'll ask how you did it!

 Täna on lõpuks üks väike puhkepäev trennist, kuna olen täispika päeva tööl. Enne tänast oli mul aga 4 trennipäeva järjest. 4! Poleks elus arvanud, et minus kunagi võib olla tahtmist 4 päeva järjest trenni teha. :D Aga võta näpust. Eks omaette ime ole seegi, et Mareku kava on elustiiliks saanud ja ma ei olegi sellest veel tüdinenud. Muidugi eks ole paremaid ja halvemaid päevi. Trennimaratoniga nt. Kaasneb see, et kaal ei lange nii hästi, järgmiseks hommikuks. Lihas seob vett ja trennipäeva kaloraaž on veits suurem ja eks kõik mõjub. Muidugi puhkepäevaga vahepeal peaks kõik jälle tasakaalustuma, aga kui on neli päeva trenni järjest, siis väike trots ikka tuleb, kui kohe väiksemat kaalunumbrit ei näe. :D Samas, positiivsest küljest aga... Lihased, kõhulihas eriti näeb peale seda maratoni parem välja , peab tunnistama, kui ülepäeva trenni tehes. :D või võib-olla kujutan ma seda ette ja mõjub hoopis see, et siiski kohe saab alustamisest kaks kuud. :D Ma ikka mõtlen, et asi on trennis. :D
 Hommikul tegin mõõtmis ja pildistamisringid ka, aga tahvlis ei ole mul ei andmeid ega pilte, niiet vahest üllatan teid täpselt 2 kuu möödudes võrdluspiltidega.
 Trenniga probleemi pole, meeldib teha ja pärast on hea olla ja kõik jutud. Söömisega on ka nii üldjuhul, aga kui kipub mõni shokolaaditükike või komm vahepeal suhu lipsama, siis olen enda peale jälle hirmus kuri. Ja siis on motivatsioon miinustes jälle, sest ajan ennast nii närvi. :D ka number kaalul ei taha enamnii innukalt langeda. Selnädalal suutsin kaotada veidi üle poole kilo ainult, eelmisel nädalal veel vähem, aga see oli patunädal, seega hea, et üldse langes. Siiski. Kiirelt langevad numbrid olid palju motiveerivamad, kui sellise kaamliilana venivad numbrid. :D Ja asi ongi selles, et astun hommikul kaalule, seal on läinud max paarsada grammi eelmise päevaga võrreldes ja siis olles niigi pettunud veidi, istun Teedu kõrvale, kes nosib krõpse või grillsaiu. Ei ole kûll vihale allunud veel ja ilmselt niiviisi päris ei allu kaa, aga no.. sellistel hetkedel tekib mõte küll, et kui paremaks minna ei tahz, siis savi kõik. :D
 Samas ma aga tean, et läheb paremaks. Enesetunne läheb küll aina paksemaks, aga tuttavad on aina rohkem hakanud mainima, et ma olen väiksem ja pildid reedavad samuti . Eku nt. Ütles mulle laupäeval: "Kuule, Käts, see tagi teeb sind kuidagi palju peenemaks või, ma ei tea. Palju väiksem tundud. " Mille peale ma kostsin, et kuus kilo peakski olema kuskilt näha ka juba. Ja siis ta ütles, "Einoh, kohe palju väiksem tundud. " . Lisaks saan loenguid kuidas meestele meeldib liha luudepeal ja et ma rohkem enam alla ei võtaks, sest nüüdki on liiast. Nagu öeldakse- 4 nädalat võtab aega, et is3 muutust näeksid, 8, et sõbrad näeksid ja 12, et maaIlm näeks. Siiani tundub, et peab paika, kuigi sõbrad hakkasid veidi varem kommentaare tegema. :) Ma arvan, et kuskil 4 kilo veel, kui läinud on siis täpselt 10 kilo, siis peaksin ju ometi rahul olema. :D ma arvan. :D Seni aga püüdlen selles suunas ja lohutan ennast sellega, et üle poole on eesmärk täidetud! :D Mul aega on, see 50 võib mu kaalu peal ennast ilmutada millal iganes tal soovib. :D

Telefonist ka mõned motivatsioonipildid, et oleks hea kunagi võrrelda! :)

Veidi vanem pilt! :)

 Jah olen ka nüüd üks nendest nõmedatest salaegodest, kesnigalpool oma kõhust pilti teevad. :D Aganoh, kust ma muidu ikka tean, et see areneb. :D

Olge musid! <3

Slow progress is better than no progress!

09.04 vrs 19.02

 Pilte kokku pannes olin ise ka juhm. Ei tunne äragi enda kõtut. :D Veider on see, et kaal enam nii hästi ei lange kui alguses. Sentimeetrid aga kahanevad endiselt. Lohutan ennast sellega, et eks see lihas ole, mis vaikselt kasvab ja kaalul enam nii hästi langeda ei lase. Ilmselt eks pole enam seda rasva ka nii palju enam, mida põletada. :)
 Tunne on küll peale patunädalavahetust paksem, kui kunagi varem. Eile tuli suisa täis masendus peale, isegi kui piltidelt ei ole midagi näha. Nii lootusetu tunne tuli, sest peeglisse ise vaadates ei ole ma veel kaugeltki mitte rahul. Ainult kõhu pildi panin ka selle pärast, et see on minu kõige probleemsem koht alati olnud. Vähemalt võrdluspiltide järgi pitsa ja alkohol kuhugi ei mõjunud. :)
 Loodetavasti see emalaeva tunne läheb varsti üle ja suudan ise ka enda keha ilusana näha. Aga ausalt öeldes, eks see rahulolematus on ka see, mis keelab rohkem patustada ja paneb trennis rohkem tööle. :)
 Nii natuke on veel rasval minna ja siis saab hakata veel rohkem lihastele keskenduma.
PS. Teedu riided diivanil ei ole märkimisväärt. :D

!!!!

Olge musid ! <3

No more games, I'm going to change!!

 Eelmine nädal läks käest ära, tunnistan. Aga kuna meil Teeduga sai ikkagi 2 aastat, siis valmistasin ennast selleks juba varem vaimselt ette. :D Neljapäeval ja Laupäev-pühepäev sai napsutatud ja laupäeva öösel sõin pitsat!!  Kohutav! Pole ennast kunagi nii halvasti tundnud peale pitsa söömist. Kuigi pitsa tegelt oli hea, pean tunnistama.
 Kuna varem teadsin, et õhtul läheb käest ära, jätsin õhtuoote ja õhtusöögi vahele ja kuigi ma peale neljapäeva hommikut käisin alles teisipäeva päeval kaalul, siis tundub, et mõjus. Eile näitas kaal siiski veidi vähem, kui neljapäeval, niiet ei pidanudki ennast selle pitsa pärast rohkem peksma. :D Trenni tegin ikka oma 4 korda ära, nagu peab! :) Isegi Jurmalas vedasin ennast hommikul jõukasse!! :)
 Pühapäeva õhtust alates hakkasin aga jälle tubliks igate pidi ja nüüd pole vahest pikka aega enam ei isu ega põhjust rohkem patustada. :)

 Olge musid! <3