It's amazing what you can do when you try!!: At first they'll ask you why are you doing this. Later they'll ask how you did it!

Täna on lõpuks üks väike puhkepäev trennist, kuna olen täispika päeva tööl. Enne tänast oli mul aga 4 trennipäeva järjest. 4! Poleks elus arvanud, et minus kunagi võib olla tahtmist 4 päeva järjest trenni teha. :D Aga võta näpust. Eks omaette ime ole seegi, et Mareku kava on elustiiliks saanud ja ma ei olegi sellest veel tüdinenud. Muidugi eks ole paremaid ja halvemaid päevi. Trennimaratoniga nt. Kaasneb see, et kaal ei lange nii hästi, järgmiseks hommikuks. Lihas seob vett ja trennipäeva kaloraaž on veits suurem ja eks kõik mõjub. Muidugi puhkepäevaga vahepeal peaks kõik jälle tasakaalustuma, aga kui on neli päeva trenni järjest, siis väike trots ikka tuleb, kui kohe väiksemat kaalunumbrit ei näe. :D Samas, positiivsest küljest aga... Lihased, kõhulihas eriti näeb peale seda maratoni parem välja , peab tunnistama, kui ülepäeva trenni tehes. :D või võib-olla kujutan ma seda ette ja mõjub hoopis see, et siiski kohe saab alustamisest kaks kuud. :D Ma ikka mõtlen, et asi on trennis. :D
Hommikul tegin mõõtmis ja pildistamisringid ka, aga tahvlis ei ole mul ei andmeid ega pilte, niiet vahest üllatan teid täpselt 2 kuu möödudes võrdluspiltidega.
Trenniga probleemi pole, meeldib teha ja pärast on hea olla ja kõik jutud. Söömisega on ka nii üldjuhul, aga kui kipub mõni shokolaaditükike või komm vahepeal suhu lipsama, siis olen enda peale jälle hirmus kuri. Ja siis on motivatsioon miinustes jälle, sest ajan ennast nii närvi. :D ka number kaalul ei taha enamnii innukalt langeda. Selnädalal suutsin kaotada veidi üle poole kilo ainult, eelmisel nädalal veel vähem, aga see oli patunädal, seega hea, et üldse langes. Siiski. Kiirelt langevad numbrid olid palju motiveerivamad, kui sellise kaamliilana venivad numbrid. :D Ja asi ongi selles, et astun hommikul kaalule, seal on läinud max paarsada grammi eelmise päevaga võrreldes ja siis olles niigi pettunud veidi, istun Teedu kõrvale, kes nosib krõpse või grillsaiu. Ei ole kûll vihale allunud veel ja ilmselt niiviisi päris ei allu kaa, aga no.. sellistel hetkedel tekib mõte küll, et kui paremaks minna ei tahz, siis savi kõik. :D
Samas ma aga tean, et läheb paremaks. Enesetunne läheb küll aina paksemaks, aga tuttavad on aina rohkem hakanud mainima, et ma olen väiksem ja pildid reedavad samuti . Eku nt. Ütles mulle laupäeval: "Kuule, Käts, see tagi teeb sind kuidagi palju peenemaks või, ma ei tea. Palju väiksem tundud. " Mille peale ma kostsin, et kuus kilo peakski olema kuskilt näha ka juba. Ja siis ta ütles, "Einoh, kohe palju väiksem tundud. " . Lisaks saan loenguid kuidas meestele meeldib liha luudepeal ja et ma rohkem enam alla ei võtaks, sest nüüdki on liiast. Nagu öeldakse- 4 nädalat võtab aega, et is3 muutust näeksid, 8, et sõbrad näeksid ja 12, et maaIlm näeks. Siiani tundub, et peab paika, kuigi sõbrad hakkasid veidi varem kommentaare tegema. :) Ma arvan, et kuskil 4 kilo veel, kui läinud on siis täpselt 10 kilo, siis peaksin ju ometi rahul olema. :D ma arvan. :D Seni aga püüdlen selles suunas ja lohutan ennast sellega, et üle poole on eesmärk täidetud! :D Mul aega on, see 50 võib mu kaalu peal ennast ilmutada millal iganes tal soovib. :D

Telefonist ka mõned motivatsioonipildid, et oleks hea kunagi võrrelda! :)