Thursday, February 11, 2016

:)

 Käisin teisipäeval Kombatis kickboxis... Trenn ise ei olnud üldse nii õudne kui ma arvasin. :) Treener oli mõistlik, sai aru, et annab algajate rühmale trenni ja võttis vaikselt niiet isegi ma sain enam-vähem aru. :) Lisaks käis koguaeg ja jooksvalt näitas, mida ma valesti teen ja kuidas peaks tegelt tegema. Polnud üldse hirmus. Teises trenni osas saime õpitut paarilise peal harjutada ja mulle sattus paariliseks mingi väike tüdruk, kes ka esimest korda seal oli ilmselt. :D Ühest küljest oli see väga hea, sest kohe mingi proffi käest peksa saada, kuna ma ei oska ennast õigesti veel kaitstagi oli üks mu suurimaid hirme. Samas, peale paari korda mingi löögi proovimist oleksin tahtnud juba kõvemini lüüa ja kaitsele rohkem keskenduda, kuna see väike tüdruk oli umbes 20 korda minust veel hirmunum, siis ei saanud ma seda aga teha.
 Koju jõudes tundsin, et tahaks veel harjutada, kaitset just ja õpitud lööke ka veidi. Kuna Teedule see teema võõras pole, siis võtsimegi oma poksikindad ja tegime 1-1 . :D Mingihetk, kui proovisin ta peal jalalööki, käis mu parema jala suur varvas aga konkreetselt tagurpidi ja sellele järgnes selline põletav valu kuskil luus, et ma reaalselt mitte kunagi pole midagi sellist tundnud. Pole ka ime, sest järgmisel päeval traumakas käies, kuna hommikuks oli mu suur varvas paisunud kahekordseks , võtnud mingi veidra kuju ja läinud siniseks ja võttes kuulda Teedu ja google nõu, sain teada, et tegemist ongi luumurruga ja sellega mul varasemalt tõepoolest kogemused puuduvad. Tegelt ma ei uskunud, et reaalselt ongi murd, sest kuidagi on mulle meelde jäänud, et kuni mingit jäset liigutada saab, siis murdu olla ei tohiks, aga vot siis. :D Kuna varbaid kipsi ei panda, siis nii ma olengi väikestviisi puhkerežiimil ja kautsun mitte teda väga retsida. Kokku pidi ta küll kasvama 3-4 nädalat, aga loodame , et paistetus ja valu lähevad juba varsti üle. :) Joosta ja varvaste peal trenni ma teha küll ei saa enam mõnda aega, aga õnneks on nt. bodypump selline, kus varbaid pmst polegi vaja, niiet jee. :D

 Oi jah. Tegelt mul nii karvased varbad pole. :D See on mingi vale nurk lihtsalt. :D :D

Olge musid ! <3

Tuesday, February 9, 2016

Want it? Work for it!

 Peale viimast postitust läks minu aeg töiselt. Suisa 3 tööpäeva tuli vahele, mis tähendab, et tuli ka 3 trennivaba päeva. Veider on alati olla kui 3 päeva suisa vahele jääb. Peale kaht päeva on juba tunne, et võiks liigutada ju. :D Laupäeval oli meil Teeduga teatri-deidi õhtu niiet sel puhul patustasin ka veidike valge veiniga. Kuna see oli aga õhtusöögi arvelt ja muud väga ei näksinud, siis ise vähemalt mingit tohutut kaalumuutust ei näe. Kuigi hetkel on see nädal, kus ma kaalu peal ei käi, ei usu ma siiski, et seegi midagi hullu näitab.
Enivei, laupäeval suutsin ma haigeks jääda. Pühapäeva hommikuse trenni asemel käisin ma hoopis enesekaitsekursustel, mis oli ka omamoodi trenn. Sai kursusekaaslast loopida ja tema peal erinevaid enesekaitse võtteid katsetada. Enesetunne juba siis oli päris hull ja peale kuue tunnist kursust koju jõudes ei suutnudki ma muud teha, kui ainult magada. Pühapäeval söögi osas patustasin jällegi veits, sõin mingit hessi sojatortillat, mis kõige hullem tegelt vist polegi ja õhhtul pitsat ka. Ühe sheigi vist vägistasin ka kursuse ajal sisse. Üldkokkuvõttes päevane kaloraaž meeletu ei olnud, aga kasulikke toitaineid seal muidugi ka väga ei olnud. Igaljuhul on mul hea meel, et magamise vahepeal midagigi süüa suutsin.
 Peale enesekaitsekursust tuli mul ka tahtmine kätt proovida üldse mingis võitluskunstis, sest selgus, et selleks, et ma lüüa julgeks peab mul korralik viha ikka taga olema. Oma töö tegi ka see, et kursuse läbiviijad tegid erinevad võtted piisavalt põnevaks, et tahaks nagu veel.. Midagi .. :D Kui Teedule, vanale taipoksi hundile seda rääkisin hakkas ta mind kohe sinna sokutama. Peab tunnistama, et see kõlab põnevalt küll. Samas aga ma tean ja olen Teedu pealt näinud neid algajate trenne seal. :D Tundub suht enesetapp, eriti kui ma niigi kardan kedagi lüüa lambist. Samas, eks oma hirmudele tuleb otsa vaadata ja täna ma ka peaaegu oleksin õhtul sinna siiski proovima läinud, aga kuna enesetunne on siiski pehmelt öeldes s***, siis vist lähen vaatan pigem Kombatisse, kickboxi trenni. Seal pidi see algajate värk veidi leebem ka olema. Eks saan hiljem täpsemalt muljetada. :) Kui ära ei sure päris, siis vahest lähen neljapäeval ikkagi taipoksi proovima.
 Et tänaseks valmis olla kenasti, siis eile hommikul käisin esimest korda lõunakeskuses BodyCombatis kaa. Peab tunnistama, et päris vinge oli. See on ka selline võitluskunstide põhjal trenn. M euidugi selline muusika saatel ja ilmselt 100 korda leebem, kui kuskil päris trennis, aga siiski peab tunnistama,t päris vinge. Õlad, ülaselg ja käed annavad hästi tunda. Kalorikulu on ka korralik, veidi rohkem, kui BodyAttackis isegi . :) Mis tuletab meelde, et homme on täpselt mu vaba tunni ajal lõunaka MyFitnessis BodyAttack kaa, aga jah, jälle oleneb, mis see tänane proovitrenn endast kujutab . :)
 Muidu oli Lõunaka MyFitness minu jaoks ikkagi veidi ebamugav. Kesklinna oma on kuidagi nii koduseks ja armsaks saanud vb, sellepärast. Treeningsaale seal tundus, et vist oligi 1 ainult. Mitte, et see mingi oluliselt halb asi oli, aga ma ei tea, naljakas. Jõusaal oli muidugi üsna suur ja avar, aga samas, kusiganes sa ka poleks seal või mis iganes masinaga ka ei tegeleks, vaatad ikka pmst kellelegi otsa või vahib keegi otse su seljataga. Kesklinnas on see kuidagi paremini sätitud, et kui oled mingi masina kallal, siis oledki nagu omaette rohkem. Ja dušširuumid/riietusruumid olid seal ka keldris kuskil. Levi polnud ja kuna ma pesema läksin üksi, siis oli koguaeg tunne, et mingi noa, kirve või mootorsaega vend hüppab välja kohe ja aidaa Käts. :D Tulesid ma korralikult riietusruumis põlema panna ei osanud ja ma ei tea, kas keegi teine ei tahtnudki tuld sinna või need tuled ei põlenudki lihtsalt, igatahes seal oli ka mingi selline väike lambike kappide eespool kuskil, mis tahapoole pmst ainult kumas. Uksed lukku kappidel käisid ka mingi oma süsteemiga, et paned oma kaardi kuhugi lukku ja siis võtad ukse tagant võtme ära ja ongi kapp lukus., Esimene uks, mida ma proovisin ei töödanudki, tean, sest vahepeal pusisime seal mingite suvakatega kolmekesi ja koguaeg hiljem oli ka hirm, et a'la lähen pesema ja tagasitulles kapp lihtsalt ei avane enam ja ma pean sinna Myfitnessi peale kolama minema, läbimärg ja rätik ümber, et oma kapp lahti saada. :D Eks see ole maitse asi ja ilmselt on asi minus, et kui midagi väga omaseks ja koduseks saab, siis naljalt ma mingis uues huvitavas asjas seda huvitavat osa ei näe. :D Aganoh, nii oli. :) Samas noh, kui seal on mulle sobival ajal paremad trennid, siis ega muud üle ei jää kui tuleb seda nkn uuesti külastada, aga jõukasse kui peaksin minema, siis jään kindlalt kesklinna juurde. :)
 Väga vastik on selle haige olemisega see, et toit ei lähe üldse alla. Maitset ei tunne ja kurk on niigi valus niiet jube raske on midagi alla suruda. Õhtuti eriti. Eile õhtul suutsingi süüa ühe kiivi ja ühe õuna pmst. Valke seal aga pole, niiet jube jamps no. Tänagi kisub sinna tee poole rohkem ainult, aga noh, peab ennast väga sundima, et tahkemat ka süüa. Eilse puhul oligi kõige veidram see, et BodyCombat on ju päris hull trenn ja ma tean, et kulutasin kalorites seal väga korralikult, samas ikka ei suutnud süüa ka pärast midagi ja nõrkust kui sellist ka peale ei tulnud nagu tavaliselt, kui kasvõi söögiga hiljaks jään. Eks kõige parem oleks muidugi rahulikult oma haigus läbi põdeda ja anda endale trennipuhkust, aga ma just sain oma motivatsiooni tagasi ja trenniga läheb kõik nii hästi, et ma ei taha seda pooleli jätta üldse. Kooli ja tööga on ka täpselt selline aeg, et nüüd või mitte kunagi. See rõve enesetunne võiks lihtsalt järgi jääda juba. :/


 Olge musid ! <3

Wednesday, February 3, 2016

Vara üles hilja voodi, nõnda... misiganes misiganes.... Fatburn! :D

  Jee. Jõudsingi BodyPumpi hommikul ja ei olnudki nii hull kui ma kartsin . :) Teet läks juba päris varahommikul Tallinnasse autoga, mistõttu pidin oma asjatoimetused täna kõik jala korda ajama. Nii läkski, et hommikul kiirustasin jala trenni, sest kuulsin viimasel hetkel Teedu äratuskõne, muidu oleksin ilmselt isuga sisse maganud, tegin 55 minutit korralikult BodyPumpi, siis jalutasin koju tagasi, siis rändasin jala arstile ja tagasi, seejärel sain veidi vähem kui tunnike kodus puhata ja siis lippasin juba ripsmehooldusesse ja koju tagasi. Huvi pärast arvutasin kohe kokku palju see kõik kokku kilomeetrites tegi ja opsss- tervelt 10 ! :D Ma ei mäletagi millal viimati nii palju kõndida sai, ka kooli pärast ei tule ilmselt ever seda nii palju. Ja kuna seda tõesti väga ei juhtu, siis pidin kohe kokku arvutama, palju see kalorikuluna teeb. Leidsingi sellise kalkulaatori ja selle järgi vähemalt kulutasin sunniviisiliselt täpselt 278.3 kalorit oma rändamisega. Pole üldse paha. Ei tunne enam ennast nii halvasti ka, et töö pärast sellesse nädalasse ainult kolm trenni mahutada saan.
 Selle avastasin kaa, et Lõunaka Myfitnessis tegelikult polegi trennid kõige hullematel aegadel ja kohati sobivad sealsed trennid isegi minu graafikutega palju paremini. Kolmapäeva hommikuti nt. on BodyPump ja BodyAttack järjest ja peaks iseenesest täpselt mu kolmapäevaste tunniplaanidega klappima. Vot siis.. Iga päev õpin midagi uut! :D

 Kuna magasin hommikul sisse, siis pilte ja mõõte endiselt pole ja praegu ei hakka neid tegema kaa, hommikuti on need tunduvalt ilusamad, lihtsalt selle pärast. :D
Valutan oma jalalihaseid nüüd edasi, mõningad pildid aga siia siiski sebin. ;)

Olge musid ! <3

Tuesday, February 2, 2016

I have abs..................olutely nothing. :D

 Heyhoo. Veebruar juba käes, aeg lendab meeletu kiirusega... Et positiivselt alustada ja endale ka natuke pai teha rõõmustangi selle üle, et 2 päeva olen üli tubli olnud juba- pole absoluutselt patustanud, isegi kuigi Teet täna Tassikookide ees seisma peaaegu jäi ja küsis, kas ma sealt midagi ei taha ma siiski ei murdunud ja eile kui koos süüa ostmas käisime, siis ei pugenud minu poolt korvi mitte mingit kräppi vaid ainult head ja kavapõhist kraami. Aa ja eile oli Ben&Jerry päev kaa, aga vapralt poetasin selle sügavkülma teiste hulka ilma, et pool sealt enne ära söönud oleksin. Jeei . :D Ja et veebruar ikka ilusti kenasti algaks, käisin täna ilusti BodyVives ka ja homme varahommikul on plaan üle pika aja BodyPumpi, oma lemmiktrenni jälle jõuda . :)
 Jõuludest siiani olen vaikselt üritanud ennast kokku võtta jälle, aga nii palju igasuguseid asju on juhtunud, et lihtsam on olnud lihtsalt süüa kui kõht tühi on, midaiganes parasjagu läheduses on või mis iganes isutab. Kevin on ka päris palju viimasel ajal meil olnud ja ühest küljest on temaga kuidagi eriti lihtne lihtsalt suvalist kräppi endale sisse lahmida, samas tänu jaanuari viimasel nädalal sisse lahmitud kräpile koos temaga tundub, et isu kõigest on nii täis, et nagu ei tahagi midagi peale millegi tervisliku ja vitamiinirohke. Eelmine aasta, enne Kalmuse kavadega alustamist oli sama tunne ja see andis korraliku spurdi mu teekonnale, loodame, et seekord olen samal teel. :)
Ega ma jubedalt käest ära ka pole, ilma hommikusöögita ikka enam ei saa ja tööpäevadel pole mingit probleemi ree peal olla, õhtud lähevad tavaliselt käest ära, sest miskipärast on nii raske töölt tulles süüa , aga kuna tean, et midagi nagu peaks, siis lendabki suhu midagi kiiret ja mitte väga toitvat.
 Kuna vahepeal viskasid kõik toidud täiega üle, nii raske on vahel üldse midagi süüa ja vahel ongi lihtsalt nii kiire, et ei jõua endale midagi valmistada, siis leidsin Bonsuna lehelt sellise kombo:


 Kuna ma veel pole väga järjepidevalt neid kasutanud, siis kommenteerida veel ei oska, kas ja kuidas minu puhul mõjuvad. Nüüd üritan neid HC Proffessional kapsleid vähemalt igal hommikul siiski võtta ja eks siis näha ole, kas tulemused on kiiremini nähtavad ja kas neid üldse on.  Diet meali tellisin virsiku maitsega. Esimene kord tegin seda piimaga ja terve päev otsa oli süda paha. Mõtlesin juba, et ehk see ei sobigi mulle üldse, aga siis proovisin seda ikkagi veega teha ja nii maitseb see ikka palju paremini. Koolis nt. on see ideaalne lahendus, sest shaker veega on mul nkn koguaeg kaasas, söögiajal segan selle lihtsalt veega kokku ja voilaa, toidukord olemas. Ei mingeid lisanõusid, vaikse koha otsimist, kus oma salatit ja asju nosida ja ei mingit muretsemist, kus toitu soojaks lasta. Enne jõin toidukorra asendajana seda sheiki: 

 Esimest korda ostsin mingi mixi, kus oli banaani, shokolaadi ja maasika pulbrid sees, kuna shokolaad oli vaieldamatu lemmik, siis järgmisel korral ostsingi ainult shokolaadi oma. Piimaga maitsesid need eriti hästi ja shokolaadi oma oligi pmst nagu kakao. Tõsiselt head. Kui see virsiku värk otsa saab, siis ma polegi kindel, kas proovin mingisugust veel või jään oma kakao juurde. :D Igatahes ilma nende sheikideta ma ei kujutaks enam oma elu ette, sööksin palju palju tihedamini saiakesi või midagi muud sellist ilmselt. Ja siis imestaksin ja kiruksin, miks lihast ikka ei tule. Hea ja mugav lahendus, minu meelest. :)
 Mis siis veel... Aa.. Kui vanal aastal siin pikem trennipaus tekkis, 2 nädalat umbes, ja ma siis rõõmsalt BAXi läksin, mis varem tundus mingi eriti lebo trennina, siis ma reaalselt peale esimest 15 minutit mõtlesin, et ma lähen sealt minema, sest nii hull oli olla. Rääkisin pärast treeneriga ka, et täiesti ulme, elu sees pole sellist asja olnud ja enne olin nii tugev ja tubli juba ju. :D Ja siis sain teada, et juba peale nädalat umbes uuesti trenni minnes on see siiski pmst sama, mis otsast alustada. 2 nädalat oli sealjuures siis juba väga hull. Vanasse vormi pidi aga sellegipoolest kiiremini saama ja praegu tundub, et asi vist peab paika. See on ka üks põhjustest aga, miks ma siiani pole julgenud oma nägu veel BodyPumpis või BodyAttackis näidata. ''Alustadki nagu otsast peale'' kõlab kohe peas, kui nende trennide poole vaatan. :D Homme aga proovin selle otsa siiski lahti teha. Saan oma hirmust võitu ma loodan. :) Võtan oma algsed raskused välja jälle ja näen välja nagu mingi eriti algaja ja läheb minna. :D
 Ma tean, et pilte on alati huvitav vaadata, endal ka ja siis võrrelda palju muutunud on ja asi ei ole üldse selles, et ma ennast üldse pildistada ei julgeks, asi on lihtsalt selles, et mul on pildid enamus telefonis, mis ma vahepeal teinud olen ja telefon on Teeudga trennis, nutikatevastane nagu ta on. :D Aga täiesti ausalt on plaanis teha ka vanaviisi pildid ja mõõtmised ja asjad lähiajal. Ehk juba homme... Vaatame.. Lubada ei julge. :)
 Tavapärane moti laks kaa...

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!




Tahvliga mingi pildi siiski meisterdasin...

Tahvel tahvliks, ja kvaliteet kvaliteediks, aga mingid kõhulihased paistavad, wii . :D Rasvaprotsenti veel on ja tööd on veel palju teha, aga jah, midagi ikka. :)

* Kiidan siin, et olen nii tubli olnud ja täiega motivatsiooni üles leidnud jne ja unustasingi oma õhtuoodet süüa. :D 

** Kodujuust ei tundugi enam nii rõve, kui vahepeal. Jälle win! :D :D

Siinkohal lõpetan selleks korraks
Olge musid! <3



Friday, January 1, 2016

Update.

 Kuna eneselegi üllatuseks olen saanud nii piisavalt kirju, et endast märku annaksin, siis noh.. siin ma olen ! :D
 Pikka juttu ajama ei hakka, otsustasin viimastel detsembri nädalatel täiesti aja maha võtta toitumise jaa trenniga ja nüüd jaanuaris võtan otsa jälle üles. V noh, täna veel mitte, aga homme hommikul juhatan selle sisse juba bodyattackiga ja siis läheb minna. Enam pole peale Teedu sünnipäeva niipea tulemas ka mingeid suuremaid üritusi, seega pole ka vabandusi ! :)

Täiesti kooke ma kogu see aeg ka päris söönud pole. Enne olin ikka tubli kaa ja siis vahepeal võtsin kolme päevaga 5.5 kilo alla, selle imedieedi saladust ma aga ei avalda, sest see pole midagi, mida kodus järele proovida. :D Tööpäevadel enam ei oskagi mitte õigesti süüa, mis on ülihea, hoiab reel. Ja trennis nüüd vanal aastal käisin kaa, proovisin stripdanc'i ära, mis oli ülicooooool ! :D Kui ajad klapivad lähen raudselt veel! :)

Aitab kaa praeguseks,

uuel aastal uue hooga ! :)

Olge musid ! <3